Millal on kõige mõttetum aeg seenele minekuks? Loomulikult pühapäeva pärastlõuna. Mida meie tegime? Läksime just sel ajal seenele...
kaenlasse, autosse ja vurra-vurra metsa.
Metsas ei näinud me ühtegi seenelist. Ega esialgu ka seeni. Oli küll külluses vastikuid roosasid puravikke, mis on nii kibedad, et kui juhuslikult satuvad toidu sisse, siis viskad ära roa ja ka panni... Veel oli mõni üksik ussitanud pilvik. Leidsin ka 4 (loe neli!) kitsemamplit, millest ükski polnud korjamiskõlbulik.
Kitsemamplid on vaieldamatult parimad seened minu arvates. Neid on tavaliselt palju. Neid üldiselt eriti ei korjata, sest rahvas ei tea, mis on hea. Neid pole vaja eeltöödelda, vaid kohe pannile. Nad ei jää nii vintsked nagu kukekad. Neist saab superhea piruka.
Leidsime ka korjamisjälgi, kus isegi miinusseened olid ära lõigatud. Aga saime ka endale korvi midagi Sellest saagist küpsetasin kukeseenepirukat.
Kukeseenepirukas. Selleks ostan poest lehttaigna (sobib väga hästi ka Säästu oma), mune, kohvikoort, riivjuustu. Seened praeb läbi, maitsestan, laotan taignale laiali ja valan üle muna-koore seguga. Peale raputan riivjuustu. Küpsetan keskmise kuumusega ahjus kuni mõnusalt krõbepruun.